punktid:  käsklus punkt , nupp või

Konstrueerib punkti koordinaatidega a ja b, mis peavad olema reaalarvud või reaalarvuliste väärtustega muutujad. Paneme tähele, et kui sisestada lihtsalt (a,b) ilma sõnata punkt, saame tavalise järjendi, mille elementideks on a ja b ning punkt kui objekt jääb määramata. Teisalt, kui sisestada punkt( ) argumentideta, määrame punkti (0,0).

Mõned punktidega seotud funktsioonid on lõigu_keskpunkt või kollineaarsed?.

Juhul kui punktid asuvad ruumis, konstrueeritakse punkt kolme reaalarvulise koordinaadi a, b ja c abil analoogselt tasandi punktiga.

sirged:  käsklus sirge , nupp

See käsklus on mõeldud sirgete konstrueerimiseks. Sirge määramiseks on järgmised võimalused:

• kahe punkti abil (võime kasutada nuppu );
• punkti ja sihivektori abil;
• sirge võrrandi abil;
• punkti ja sirge tõusu (reaalarv) abil.

Olgu r sirget tähistav indentifikaator, siis tõus(r), punkt(r) ja vektor(r) tagastavad meile vastavalt sirge tõusu, punkti sirgel ja sirge sihivektori. Sirgetega seoses kasutatakse ka mitmeid teisi funktsioone: paralleel, risti ja nurgapoolitaja.

Juhul kui sirged asuvad ruumis, võetakse kasutusele järgmised lisamääratlused:

• kaks võrret (sirge võrrandi kanooniline kuju);
• kahe võrrandi abil (kahe tasandi lõikesirge).

sirglõigud:  käsklus lõik , nupp

Käsklus on mõeldud sirglõikude konstrueerimiseks. Sirglõiku saab konstrueerida mitmeti:

• otspunktide abil (võime kasutada nuppu );
• alguspunkti ja lükkevektori abil.

Mõned sirglõikudega seotud funktsioonid on pikkus või lõigu_keskpunkt.

tasandid:  käsklus tasand , nupp

Käskluse abil saab määrata tasandit. Tasandi määramiseks on erinevaid võimalusi:

• kolm punkti tasandil;
• punkt tasandil ning normaalvektor;
• punkt tasandil ja kaks rihivektorit;
• kolme tundmatuga lineaarvõrrand.

Mõned tasanditega seotud funktsioonid on paralleel, risti või nurgapoolitaja.

ringjooned:  käsklus ringjoon või rngj , nupp , või

Käskluse abil saab luua ringjooni. Ringjoone määramiseks on järgmised võimalused:

• keskpunkti (punkt) ja raadiusega (reaalarv); abiks on nupp ;
• kolme mitte ühel sirgel asetseva punktiga; abiks on nupp ;
• keskpunkti ja ringjoonel asuva punkti abil; abiks on nupp
• ringjoone võrrandiga.

Olgu c ringjoont tähistav identifikaator, siis keskpunkt(c) ja raadius(c) tagastavad vastavalt ringjoone keskpunkti ja raadiuse.
Kui P on punkt ringjoonel c, siis puutuja(c,P) tagastab ringjoone c puutuja punktis P.

koonuselõiked:  käsklus koonuselõige , nupp

Käskluse abil saab konstrueerida koonuselõikeid. Koonuselõigete määramiseks on järgmised võimalused:

• viie joonel asuvat punkti; selleks võib kasutada ka nuppu ;
• koonuselõike võrrandiga.

Käsklused ellips, parabool ja hüperbool võimaldavad konstrueerida koonuselõikeid neid kirjeldavatest suurustest, nagu fookus, tipp, fookuskaugus jne...

Mõned koonuselõigetega seotud funktsioonid on keskpunkt, tipp, fookus, juhtsirge, major_semiaxle, minor_semiaxle või fokaalpoolkaugus.

kolmnurgad:  käsklus kolmnurk , nupp

See käsklus konstrueerib kolmnurga kolme tipu abil. Käskluse sisestamisel on abiks nupp . Käsklus equilater_triangle võimaldab luua, nagu selle nimigi ütleb, võrdkülgseid kolmnurki.

Mõned kolmnurkadega seotud funktsioonid on kõrgus, mediaansirge, nurgapoolitaja, ortotsenter, raskuskese, ümberringjoone_keskpunkt, siseringjoone_keskpunkt, ümberringjoone_raadius või siseringjoone_raadius.

hulknurgad/murdjooned:  käsklus hulknurk või murdjoon , nupp või

Loob punktide ühendamise tulemusena hulknurga või murdjoone. Argumentideks on kujundi tipud. Murdjoone puhul antakse argumentidena ette punktid, mille ühendamisel sirglõikudega tekib murdjoon.

hulktahukad:  käsklus hulktahukas , nupp või

Loob korrapärase hulktahuka. Argumentideks on tahkude arv ning hulktahuka tippe läbiva sfääri raadius.

Mõned hulktahukatega seotud funktsioonid on tetraeeder, kuup, oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder, korrapärane_prisma, korrapärane_prisma_põhjadega, korrapärane_püramiid, korrapärane_püramiid_põhjata, sfäärhulktahukas või toorhulktahukas.

kaugus:  käsklus kaugus

Arvutab kauguse kahe punkti, punkti ja sirge või punkti ja ringjoone vahel.

Kolmemõõtmelise ruumi korral on võimalik arvutada ka kaugust tasandini.

lõigu keskpunkt:  käsklus lõigu_keskpunkt

Kui on antud kaks punkti, siis nende punktidega määratud sirglõigu keskpunkt on võrdsel kaugusel lõigu otspunktidest ja asub sirglõigul. Käskluse lõigu_keskpunkt argumendid võivad olla kaks punkti või sirglõik.

keskristsirge:  käsklus keskristsirge

Arvutab sirglõigu keskristsirge. Argumentideks võivad olla nii sirglõik kui ka lõigu otspunktid.

Argumendiks võib isegi olla kolmnurk koos selle külje järjekorranumbriga, millele soovime keskristsirget leida.

Rohkem infot vt: ümberringjoone_keskpunkt või ümberringjoone_raadius.

nurgapoolitaja:  nupp või , käsklus nurgapoolitaja

Saame arvutada nurgapoolitaja või bisektortasandi

• kahele lõikuvale sirgele;
• kolmele mitte ühel sirgel asetsevale punktile, mis määravad nurga;
• kolmnurga nurgale.

Rohkem infot vt: siseringjoone_keskpunkt või siseringjoone_raadius.

Kolmemõõtmelisel juhul annab see käsklus bisektortasandi ehk tasandi, mis läbib kahetahulise nurga serva ja poolitab selle nurga.

kõrgus:  käsklus kõrgus

Arvutab kolmnurga i-ndast tipust vastasküljele tõmmatud kõrguse.

Rohkem infot vt: ortotsenter.

mediaansirge:  käsklus mediaansirge

Kolmnurga mediaan on kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik. Käskluse argumentideks on kolmnurk ning selle tipu järjekorranumber, millest tõmmatud mediaani soovime leida. Rohkem infot vt: raskuskese.

pindala:  käsklus pindala

Arvutab kinnise tasandilise kujundi (kolmnurga, hulknurga, ringjoone või ellipsi) pindala.

Rohkem infot vt: märgiga_pindala.

ümbermõõt:  käsklus ümbermõõt

Arvutab kinnise tasandilise kujundi (kolmnurga, hulknurga või ringjoone) ümbermõõdu.

nurk:  käsklus nurk

Arvutab vähima nurga kahe sirge või vektori vahel. Ruumilise geomeetria puhul arvutatakse tasandite vaheline nurk. Tasandilisel juhul on väärtus 0 ja π/2 vahel ning ruumilisel juhul 0 ja π vahel.

Kui F on Kolmnurk, Hulknurk või Murdjoon, siis käsklus nurk(F,i) arvutab i-nda tipu juures asuva nurga.

Rohkem infot vt: märgiga_nurk.

Ruumilise geomeetria puhul kasutatakse käsklust nurk3d ja seda saab rakendada ka tasandite vahelise nurga leidmiseks. Vt märksõna geomeetria_mõõde, kuidas geomeetriakäsklusi lihtsustada.

lõige:  nupp , käsklus lõige

Esitab loendina geomeetriliste objektide lõikepunktid.

paralleel:  nupp või , käsklus paralleel

Sellel funktsioonil on esimeseks argumendiks sirge (või sirglõik) ja teiseks argumendiks punkt. Funktsioon tagastab sirge, mis on paralleelne antud sirgega ning läbib antud punkti. Rohkem infot vt: paralleel?.

Ruumilise geomeetria puhul saab funktsiooni rakendada ka tasanditele.

risti:  nupp või , käsklus risti

Sellel funktsioonil on esimeseks argumendiks sirge (või sirglõik) ja teiseks argumendiks punkt. Funktsioon tagastab sirge, mis on risti antud sirgega ning läbib antud punkti. Rohkem infot vt: risti?.

Ruumilise geomeetria puhul saab funktsiooni rakendada ka tasanditele.