|
Programmi wiris algelementideks on arvud, muutujad, aritmeetilised tehted ja funktsioonid. Selles peatükis tutvume arvude, muutujate ja muude objektidega, näiteks polünoomid, võrdused ja võrratused. Veel objektide tüüpe leiad peatükkidest Geomeetria ja Andmestruktuurid.
Kasutatavad arvude tüübid on järgmised.
täisarvud: Täisarvu esitamiseks kasutame kümnendsüsteemi numbrimärke. Kui tahame negatiivset arvu, lisame märgi - arvu ette. Täisarvu pikkusel ei ole reaalset kasutamist takistavaid piire. Näiteks võib proovida arvutada 264
või 100!. Rohkem infot vt: Täisarv.
|
Ratsionaalarvud: Ratsionaalarvud esitame hariliku murruna nupu  abil või sümboliga /. Siinkohal on rakendatavad kaks ratsionaalarvudega seotud funktsiooni: lugeja ja nimetaja. Kui q on ratsionaalarv, siis
lugeja(q) ja
nimetaja(q) annavad meile vastava taandatud murru lugeja ja nimetaja. Rohkem infot vt: Ratsionaalarv.
|
irratsionaalarvud: Irratsionaalarvud, mida saab programmi wiris abil kasutada on
π, e ja erinevad juured (nt. ruutjuur kahest) ning arvud, mis saadakse neist liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise abil. Mõnedel juhtudel võib tehete tulemusena irratsionaalsus kaduda. Rohkem infot vt: Irratsionaalarv.
|
Programmis wiris koosnevad muutujate nimed tähtedest ja numbritest, näiteks x, y, x1, x2, HAL või alpha. Muutuja nimi ei või alata numbriga, näiteks 2x või 3ab ei sobi muutujate nimedeks.
Programm wiris eristab väike- ja suurtähti. Seetõttu on x ja X erinevad muutujad, nagu ka f1 ja F1.
Muutujatele väärtuste omistamine ja muutujate defineerimine
Muutujale väärtuse andmiseks kasutame sümboleid = või :=.
- Kui kasutame märki = , saab muutuja väärtuseks võrdusmärgist paremal asuva avaldise selle hetke väärtuse.
- Teisalt, kui kasutame märki :=, seostatakse muutuja paremal asuva avaldisega. Kui märgist :=paremal asuva avaldise väärtus edaspidi muutub, muutub ka kirjeldatava muutuja väärtus.
Kui kasutame märki :=, ütleme, et defineerime muutuja. Kui kasutame märki = , ütleme, et omistame muutujale väärtuse.
Kui oleme muutuja defineerinud või talle väärtuse omistanud, siis saab muutuja vabastada käsklusega tühjenda.
polünoomid: Polünoom on selliste üksliikmete algebraline summa, mis on muutuja naturaalarvuliste astendajatega astmete ja konstansete kordajate korrutised. Polünomi väärtust teatud kohal on võimalik leida funktsiooniga väärtusta. Polünoomi juuri on võimalik leida käsklusega juured ja tegurdada on polünoomi võimalik käsklusega tegurda. Rohkem infot vt: Polünoom.
|
järjendid: Kui eraldame objektid komadega, saame objektide järjendi. Järjendi võib ümbritseda ümarsulgudega. Programmis wiris käsitlevad funktsioonid oma argumente kui järjendeid, sel juhul on sulgude kasutamine kohustuslik. Rohkem infot vt: Järjend.
|
loendid: Loendi puhul ümbritsetakse elemendid looksulgudega. Looksulud sisestatakse klahvidega { ja } või nupuga  . On kaks käsklust, mida saame loendite puhul kasutada:
-
pikkus leiab loendi elementide arvu;
-
sordi järjestab elemendid.
Vertikaalloend
Loendit saab esitada ka vertikaalselt, sel juhul nimetame seda vertikaalloendiks. Vertikaalloenditel on samad omadused, mis on horisontaalselt esitatud loenditel, ainult et elemendid on paigutatud üksteise alla. Vertikaalloendite loomiseks kasutame nuppu  . Klahvikombinatsiooniga Shift + Enter saab luua uue rea.
Loendi elementide väärtusi saab eraldada ning see võimaldab näiteks kasutada võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendeid edaspidistes arvutustes. Rohkem infot vt: Loend.
|
vektorid ja maatriksid: Vektori puhul ümbritsetakse elemendid nurksulgudega. Nurksulud sisestatakse klahvidega [ ja ] või nupuga  . Nupp  annab kindla pikkusega vektori malli. Kasutades kantsulgude sisestamisel nuppe nupuribalt, tekivad kohaneva suurusega kantsulud. Maatriks on vektor, mille elementideks on ühepikkused vektorid, mis moodustavad vastavalt maatriksi read.
Nuppe  ja tutvustatakse lähemalt peatükis Menüüd, nupud...
Tehteid vektorite ja maatriksitega kirjeldatakse peatükis Lineaaralgebra.
Loendite, vektorite ja maatriksite töötlemine
Loendite, vektorite ja maatriksite elemente saab eraldi kasutada ja nende väärtuseid muuta alaindeksite abiga. Alaindeksid luuakse nupuga  .
Antud loendi või vektori v ja täisarvu i (vi
) puhul tähistab 1<=i<=pikkus(v)
i-ndat elementi.
Et maatriks on vektorite vektor, siis maatriksi A korral Ai
on maatriksi i-s rida ja Ai,j
( või Aij
) on i-nda rea j-s element.
Klaviatuurilt, saame An
sisestada kujul A.n. Nii on v.i vektori v
i-s element.
Loendi, vektori või maatriksi elementide väärtuste muutmiseks saab kasutada eeltoodud süntaksit ja võrdusmärki = .
|
matemaatilised avaldised: Matemaatilisi objekte, mida siin peatükis ei vaadeldud, käsitletakse objektidena tüüpi Avaldis. Mõned näited sellistest objektidest on
sin(x), sin(x)2+cos(x)2 või f(x)
Käsklus lihtsusta lihtsustab avaldist nii palju kui võimalik.
|
|
või kasutada identifikaatorit 
