|
Koolimatemaatikas tutvutakse põhiliselt ainult aritmeetilise ja geomeetrilise jadaga, mida nimetatakse tihtipeale ka progressiooniks.
Programm wiris tuvastab, kas arvujada, mis on antud esimeste liikmete abil, on konstantne, aritmeetiline, geomeetriline või polünomiaalne jada. See võimaldab vastava valemi abil leida jada liikmete summa või üldliikme avaldise.
Programm wiris klassifitseerib jadad vastavalt eeltoodud järjekorrale. Seega, kui jada on konstantne, klassifitseeritaksegi ta kui konstantne jada, kuigi on ta ka aritmeetiline ja geomeetriline jada. Samuti klassifitseeritakse aritmeetiline jada aritmeetilisena, kuigi sellele vastab esimese astme polünoom ja on seega ka polünomiaalne.
Üldiselt, on iga lõpliku n-liikmelise jada puhul olemas vastav maksimaalselt (n-1)-astme polünoom.wiris leiab alati vähima astmega polünoomi, mis vastab antud jadale.
Käsklus jada võimaldab tuvastada, millist tüüpi jadaga on tegemist. Kirjeldatud jada saame anda ka väärtuseks muutujale. Kui selleks muutujaks on p, siis avaldis p(i) tagastab jada i-nda elemendi. Avaldis p(n) tagastab jada üldliikme valemi.
Järgnevas on toodud jadadega seotud funktsioonid.
aritm vahe:
käsklus aritm_vahe
Arvutab aritmeetilise jada vahe. Kui on tegemist konstantse jadaga, siis on tulemuseks 0.
|
geom tegur:
käsklus geom_tegur
Arvutab geomeetrilise jada teguri. Konstantse jada korral on tulemuseks 1.
|
Jada liikmete summa:
käsklus jada_summa
Arvutab valemite järgi jada liikmete summa. Vahel võib tulemus olla harjumatul kujul.
Käsklusel on kolm argumenti: jada (esimene argument), alumine summeerimisraja ja ülemine summeerimisraja (vastavalt teine ja kolmas argument). Summeerimisrajad võivad olla täisarvud (ka negatiivsed) või täisarvuliste kordajatega polünoomid.
|
|
