prindi
Kiirtutvustus Aritmeetika Analüüs Geomeetria Statistika Menüüd, nupud...
Matemaatilised objektid Lineaaralgebra Funktsioonid 2D Graafika Kombinatoorika Tööriistariba
WIRIS ++ Võrrandid ja süsteemid Jadad 3D Graafika Mõõtühikud Algtase
Mõõtühikud 
>>kiire   
   Notatsioon
Aritmeetika
Funktsioonid
konverdi teisenduse tegur
kordaja ühik
 Tabelid  SI põhiühikud
SI tuletatud ühikud
Ühikud teistest süsteemidest
SI süsteemi eesliited

Mõõtühikud on põhilised töövahendid füüsikas ja ka matemaatika mõnedes valdkondades.

Programmis wiris saame kasutada kõiki rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid ja ka mõningaid teisi, nt. liiter ja baar (õhurõhk), millel on praktiline tähtsus. Kasutaja saab ka ise uusi mõõtühikuid defineerida käskluse ühik abil.

SI süsteem sisaldab ka detsimaalseid kord- ja osaühikuid, mida märgitakse eesliidetega deka, hekto, kilo, detsi, senti, milli, ... Täielik nimekiri SI ühikutest, eesliidetest, nimedest, lühenditest ning avaldistest SI põhiühikute kaudu asub tabelites peatüki lõpus. Ühikute sisestamiseks on mõeldud nupud Mõõtühikute nupuribal. Näiteks meetri väljendamiseks saab kasutada nuppu ja detsimeetri väljendamiseks võib kasutada vasakul olevast rippmenüüst detsi ja seejärel klõpsata nupul .

Mõned Si ja muude süsteemide kõige tuntumad ühikud:

meeter, gramm, amper, kelvin, mool, liiter, tund, minut, sekund, kulon, henri, njuuton, džaul, volt, oom, herts, paskal, baar, radiaan, siimens, farad, tesla, vatt, veeber.
Täielik nimekiri mõõtühikutest, mida wirises kasutada saab, on tabelites peatüki lõpus.

Uute ühikute defineerimiseks saab olemasolevaid ühikuid korrutada ja jagada. Kui korrutada mõõtühikut arvuga, tekib nimega arv, mis sobib mõõtmistulemuste esitamiseks. Sama füüsikalise suuruse (nt. pikkuse) mõõtmistulemusi saame liita, korrutada ja jagada, isegi kui nad ei ole esitatud samades ühikutes. Ühikuid saame ka muuta.

Väljendamaks suurusi teistes ühikutes, kasutame käsklust konverdi, mille esimene argument on suurus ja teine argument on ühik, milles soovime tulemust väljendada. Vaatleme mõningaid näiteid:




Notatsioon 

Füüsikalisi suurusi saab liita, lahutada, korrutada ja jagada. Üldiselt kasutame suuruste liitmiseks või lahutamiseks nn. kompleksset notatsiooni, mis seisneb selles, et eraldame suurused tühikuga. Programm wiris tunneb ära kompleksse märkimise, aga kahtluse korral on liitmisel ja lahutamisel mõistlikum kasutada tavapäraseid liitmise ja lahutamise sümboleid.



Aritmeetika 

Füüsikalisi suurusi võib liita ja lahutada. Näiteks:



Funktsioonid 

Funktsioonid, millega saab suurusi teistesse mõõtudesse teisendada, on järgmised.


konverdi:  käsklus konverdi

Käsklusel konverdi on üks või kaks argumenti. Esimesel juhul esitatakse suurus, mille sisestasime, SI süsteemi põhiühikutes. Teisel juhul (kui me sisestame suuruse ja mõõtühiku) teisendatakse suurus etteantud mõõtühikutesse.


teisenduse tegur:  käsklus teisenduse_tegur

Sellel käsklusel võib olla üks või kaks mõõtühikut argumentideks. Kui on antud kaks argumenti, tagastatakse tegur, millega tuleks teist argumenti korrutada, et saada esimene argument. Kui on antud aga üks argument, siis tagastatakse tegur, millega tuleks SI põhiühikut korrutada, et saada käsu argument.


kordaja:  käsklus kordaja

Tagastab suuruse kordaja. Kui suurus on esitatud summana, siis tagastatakse kordaja, mis saadakse siis, kui suurus esitada SI ühikutes.


ühik:  käsklus ühik

Tagastab suuruse mõõtühiku. Kui suurus on esitatud summana, siis tagastatakse vastav SI ühik.


 Tabelid


SI põhiühikud 
Põhiühikud, mille abil defineeritakse kõik teised ühikud.

Suurus SI ühik
nimi sümbol
pikkus meeter m
mass kilogramm kg
aeg sekund s
elektrivoolu tugevus amper A
absoluutne ehk termodünaamiline temperatuur kelvin K
ainehulk mool mol
valgustugevus kandela cd


SI tuletatud ühikud 
Ühikud, mis on defineeritud põhiühikute kaudu.

Suurus SI ühik Avaldis teistes ühikutes Avaldis põhiühikutes
nimi sümbol
tasanurk radiaan rad   m·m-1=1
ruuminurk steradiaan sr   m2·m-2=1
sagedus herts Hz   s-1
jõud njuuton N   kg·m·s-2
rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N/m2 m-1·kg·s-2
energia, töö, soojushulk džaul J N·m m2·kg·s-2
võimsus, soojusvoog vatt W J/s m2·kg·s-3
potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj) volt V W/A m2·kg·s-3·A-1
elektriline mahtuvus farad F C/V m-2·kg-1·s4·A2
elektriline takistus oom Ω V/A m2·kg·s-3·A-2
  kulon C F·V A·s
elektrijuhtivus siimens S A/V m-2·kg-1·s3·A2
magnetvoog veeber Wb V·s m2·kg·s-2·A-1
magnetvootihedus (induktsioon) tesla T Wb/m2 kg·s-2·A-1
induktiivsus henri H Wb/A m2·kg·s-2·A-2
valgusvoog luumen lm cd·sr m2·m-2·cd=cd
valgustatus luks lx lm/m2 m2·m-4·cd=m-2·cd
radioaktiivse aine aktiivsus bekerell Bq   s-1
neeldumisdoos grei Gy J/kg m2·s-2
ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J/kg m2·s-2
katalüütiline aktiivsus katal Kat   s-1·mol


Ühikud teistest süsteemidest 


Suurus Ühik
nimi sümbol
aeg tund h
aeg minut min
aeg sekund s
maht liiter l
rõhk baar b


SI süsteemi eesliited 


Tegur Eesliide sümbol
101 deka da
102 hekto h
103 kilo k
106 mega M
109 giga G
1012 tera T
1015 peta P
1018 eksa E
1021 zetta Z
1024 jotta Y


Tegur Eesliide sümbol
10-1 detsi d
10-2 senti c
10-3 milli m
10-6 mikro µ
10-9 nano n
10-12 piko p
10-15 femto f
10-18 atto a
10-21 zepto z
10-24 jokto y

See peatükk on kooskõlas Euroopa Standardite Komitee standarditega ning Eesti Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrusega nr 120.

mathsformore.com powered by WIRIS
©2003 maths for more sl. Kõik õigused kaitstud. Kasutustingimused