|
Mõõtühikud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõõtühikud on põhilised töövahendid füüsikas ja ka matemaatika mõnedes valdkondades. Programmis wiris saame kasutada kõiki rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid ja ka mõningaid teisi, nt. liiter ja baar (õhurõhk), millel on praktiline tähtsus. Kasutaja saab ka ise uusi mõõtühikuid defineerida käskluse ühik abil. SI süsteem sisaldab ka detsimaalseid kord- ja osaühikuid, mida märgitakse eesliidetega deka, hekto, kilo,
detsi, senti, milli, ...
Täielik nimekiri SI ühikutest, eesliidetest, nimedest, lühenditest ning avaldistest SI põhiühikute kaudu asub tabelites peatüki lõpus. Ühikute sisestamiseks on mõeldud nupud Mõõtühikute nupuribal. Näiteks meetri väljendamiseks saab kasutada nuppu Mõned Si ja muude süsteemide kõige tuntumad ühikud: meeter, gramm, amper, kelvin, mool, liiter, tund, minut, sekund, kulon, henri, njuuton, džaul, volt, oom, herts, paskal, baar, radiaan, siimens, farad, tesla, vatt, veeber.Täielik nimekiri mõõtühikutest, mida wirises kasutada saab, on tabelites peatüki lõpus. Uute ühikute defineerimiseks saab olemasolevaid ühikuid korrutada ja jagada. Kui korrutada mõõtühikut arvuga, tekib nimega arv, mis sobib mõõtmistulemuste esitamiseks. Sama füüsikalise suuruse (nt. pikkuse) mõõtmistulemusi saame liita, korrutada ja jagada, isegi kui nad ei ole esitatud samades ühikutes. Ühikuid saame ka muuta. Väljendamaks suurusi teistes ühikutes, kasutame käsklust konverdi, mille esimene argument on suurus ja teine argument on ühik, milles soovime tulemust väljendada. Vaatleme mõningaid näiteid:
Notatsioon Füüsikalisi suurusi saab liita, lahutada, korrutada ja jagada. Üldiselt kasutame suuruste liitmiseks või lahutamiseks nn. kompleksset notatsiooni, mis seisneb selles, et eraldame suurused tühikuga. Programm wiris tunneb ära kompleksse märkimise, aga kahtluse korral on liitmisel ja lahutamisel mõistlikum kasutada tavapäraseid liitmise ja lahutamise sümboleid.
Aritmeetika Füüsikalisi suurusi võib liita ja lahutada. Näiteks:
Funktsioonid Funktsioonid, millega saab suurusi teistesse mõõtudesse teisendada, on järgmised.
SI põhiühikud Põhiühikud, mille abil defineeritakse kõik teised ühikud.
SI tuletatud ühikud Ühikud, mis on defineeritud põhiühikute kaudu.
Ühikud teistest süsteemidest
SI süsteemi eesliited
See peatükk on kooskõlas Euroopa Standardite Komitee standarditega ning Eesti Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrusega nr 120. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||
|
|
powered by WIRIS
©2003 maths for more sl. Kõik õigused kaitstud. Kasutustingimused |
|